Aiahuvilised on Sagadisse oodatud
Kauni mõisakompleksi juurde on ikka kuulunud nii mõisapark kui iluaed. Sagadis on lisaks korrastatud mõisapargile taastatud ka ilu- ja tarbeaed.
Sagadi mõisa vanim pargiosa rajati juba 17. sajandil. 18. sajandi keskel, mil ehitati nii uhke peahoone kui selle järel enamus teisi mõisakompleksi esindushooneid, kujundati ka väike barokkstiilis aed-park. Selle eestvedajaks oli parun Johan Ernst von Focki abikaasa, suure loodusesõbra ja iluarmastajana tuntud krahvinna Marta Eleonora von Manteuffel. Peahoone ette rajati esiväljak ning rikkalik ehisaed ja peahoone taha tiik. Endist barokkparki meenutavad siiani tiigi kaldal vanad tammed, mis ühed Eesti kõrgeimad.
Tiigi rajamisega on seotud ka kaunis legend – tiik olnud mõisahärra sünnipäevakink oma aiandushuvilisele abikaasale. Tiigi kuju aga sümboliseeris abikaasade igavest armastust. Armastuse sümboliks on Sagadi mõisatiik ka tänapäeval, mil selle kaldal sõlmitakse (loodetavasti kaua kestvaid) abielusid.
Mõisakompleksi idaküljel, kaitsvate kivimüüride vahel paiknevas viljapuuaias kasvab üle 100 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu. Oma restorani tarbeks kasvatame nii erinevaid ürte kui ka söödavate õitega taimi. Silmailu pakuvad lillepeenrad, millest igaühel oma tooni õied. Oma aia õisi kasutame ka mõisahäärberi ja teiste esindusruumide kaunistamiseks. Sellest suvest oleme peenardesse taimedele juurde lisanud sildid nende liiginimedega eesti ja ladina keeles.
Omaette vaatamisväärsuseks on värvikas talveaed. Triiphoone on Sagadis olnud olemas juba 18. sajandi algul, praegune talveaed valmis 1861. aastal. Sagadi mõisa talveaed on kujundatud liigirikka Hiina ja Jaapani päritolu taimestikuga, rõhutamaks kuulsaima Sagadi paruni Paul Aleksander von Focki sidemeid antud maadega. Taimestikuga harmoneeruvalt on jaapani stiilis ka talveaia mööbel. Siin võib nautida suureõielise magnoolia õitsemist - kauni vahakarva õie läbimõõt ulatub paarikümne sentimeetrini.
Mõisakompleksi lääneküljel paikneb dendropark, kuhu on perekondade kaupa istutatud võõrpuu- ja põõsaliigid. Kõik liigid on tähistatud nimetustega, huvilistele on abiks infostendid. Kokku on dendroparki istutatud üle 120 liigi või vormi.
Sagadi mõisa roosiaed olid ümbruskonnas kuulus juba sada aasta varem. Nüüdki on kogu mõisakompleksi rajatud roosipeenraid või tuuakse suveperioodiks õuele pottides tüviroose – eri sortide arv ulatub ligi poolesajani! Rooside kaunis sügavroosa toon on ka meie logol.
Sagadi mõisa pargid ja aiad on tasuta külastamiseks avatud kõigile! Ning kel rohkem huvi taimede lummava maailma vastu, saab lisateavet metsamuuseumist ja looduskoolist.