Öömuuseumi loenguteemad ja muusikud

30.06.2014
Traditsiooniliselt toimuvad Öömuuseumid juulis kolmapäeva õhtutel.
Härrastemaja avab uksed kell 19, loeng algab kell 20, kontsert kell 21:30
Peagi jagame infot ka muusikalise osa kohta.

02.07

"Haruldased leiud ajaloolistes interjöörides", lektor Viljar Vissel

Heidame pilgu vanade aadlimajade ja linnakodude ajaloolistele interjööridele ja vaatame, mida jutustavad tänaseni säilinud mineviku jäljed. Loengus avaneb varjatud maailm ja lahenduse leiab nii mõnigi saladus – näiteks kust on pärit Sagadi mõisa saali maalid või milline oli Kadrioru lossi tapeet sajandeid tagasi ning kuidas sellised avastused tehti.

Akustilist õhtumuusikat kitarride saatel esitavad Jaan Sööt ja Märten Kross

09.07

„Eluolu Sagadis sadakond aastat tagasi – pilguheit sajandivanusesse fotokogusse“, lektor Ain Kütt

Sagadi viimase mõisahärra õele Helene von Fockile kuulunud mitmekesine fotokogu on teadaolevalt mahukaim, kus jäädvustatud sajanditagust Sagadit. Haruldane kogu sisaldab fotosid aastatest 1900-1928, näidates kogu eheduses Sagadi mõisarahva igapäevaelu, mõisa hoonestust ja sisekujundust ning mõisaparki koos aiaga. Lisaks veel sakste suplusretki Altjale ja piknikusõite Oandule ehk teisisõnu ühe aadlipere eluolu 20. sajandi alguses.

Kontsert "Vaga ja vallatu". Keskaja ja renessansi muusikat vagadest vaimulikest paladest kuni armastuslaulude ja vallatute tantsulugudeni esitavad Tõnis Kaumann ja Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel

16.07

„Metsaannid baltisaksa söögilaual. Põimunud söögikultuur või kultuuriülekanne?", lektor Ulrike Plath

Toidu- ja loodushuvilised saavad teada, millised metsaande puudutavad teadmised olid baltisaksa kultuuris 18. sajandil levinud ning millal ja kuidas metsaannid huvi pälvisid; kas nende kasutamist saab võtta kui eesti ja baltisaksa kultuuride vastastikust põimumist või hoopiski ülekannet; kas teadmiste levik üldse muutis toidukultuuri igapäevast palet ning kas ilmnes ka seisuslik vahe.

Kontsert „Kadunud ehted“ - rahvalaulude töötlusi salongilikus võtmes esitab Lea Gabral koos Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Toivo Undi ja Kaisa Gabraliga.

23.07

„Libahundid 17. sajandi nõiaprotsesside süüpingis“, lektor Tiina Vähi

17. sajandi inimene uskus kindlalt nii libahuntide olemasolu kui nõiasõnadega teha võivat kahju. Ka Sagadi mõisnik Jürgen von dem Berge süüdistas karjast lammaste kadumises libahunte ning põletas koos Palmse mõisnikuga nõidu. Kes aga olid need libahundid ja mis sidus neid nõidumises süüdistatud inimestega, olid nad naised või mehed ja milline oli nõiaprotsessi süüpinki sattunud libahundi saatus, saame teada tänavuses viimases öömuuseumis.

Luisa Värk ja Artjom Savitski esitavad kitarri ja klaveri saatel kava „Koputa“









Soovin uudiskirja E-posti aadressile